Onu bussijuht ja tädi reisija.
- Tartusse. (Ulatab 100kroonise rahatähe)
- 37 krooni. Väiksemat ei ole?
- (Pahandav-õigustavalt) Kus ma siin maal vahetada saan? Meil ju poodi pole!
- Noo ma lihtsalt küsisin ega ei ole. Nii. 3 krooni juurde on 40. 60 krooni pean veel juurde otsima Teile, on nii?
- (Porisevalt) Võibolla.
- Mis võibolla? Nii... 60. Oleks Teil täpne raha olnud...
- (Üritab nalja teha) Aga mul vedas, ma sain rohkem rahasid tagasi.
Ega see pole nii kerge midagi, maalt linna sõitmine. Tädi vist oli ikka natuke pahane. Läks minu ees bussist välja, aga aitäh ei öelnud. Sain ma kah mõned päevad töölt linnaloa ja läksin maale õde ja tema pisikest külastama. Isemoodi maa on see. Kassipojad elavad praeahjus. Ja kusjuures, nad on nii lollid, et kui ahi kuumaks läheb, ei saa nad aru, et neil käpad kõrbevad ning selle asemel, et sealt ära tulla, hakkavad hüppama ja kräunuma.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar